INISIU TINAN 2020 TIMOR-LESTE TAMA
IHA ESTADU EMERJÉNSIA
(I)
Naturalmente Buat hotu-hotu iha mudansa tuir nia natureza la iha ida mak permanente, ho ida ne’e inisiu 2020 nu’udar tinan ida ne’ebé nasaun Timor-Leste tama iha estadu sítiu ka estadu emerjénsia, ida ne’e sei la akontese tan iha tempu sira tuir mai no jerasaun ba jerasaun sira tuir mai mezmu aban-bainrua sei akontese estadu emerjénsia iha Timor-Leste maibé iha tinan, situasaun, kondisaun no problema ne’ebé la hanesan. Iha nasaun sira iha mundu inklui Timor-Leste kuandu lider nasaun deklara estadu emerjénsia iha nasaun laran tenki haree ba problema, situasaun no kondisaun ruma ne’ebé fó impaktu negativu ba sidadaun hotu-hotu nian aktividade no nian moris. Ho realidade ne’ebé iha mak hakerek na’in koloka kestaun fundamental ne’ebé lori ita atu hatene kona-ba realidade mak akontese ona, liu hosi kestaun sira hanesan: oinsá estadu emerjénsia akontese ? tanbasá Timor-Leste tama iha estadu emerjénsia inisiu tinan 2020 ? objektivu saida kona-ba estadu emerjénsia ? kestaun hirak ne’e hanesan dalan ida atu lori ita hanoin, analiza no hatene kona-ba realidade ne’ebé akontese ona atu nu’une sai referénsia ida ba ita no jerasaun tuir mai mezmu hakerek lo’os siéntifiku maibé limak nakdedar hakarak hakerek kona-ba realidade ne’e.
Ita-nia Rai
koñesidu ho naran Repúblika Demokrátika Timor-Leste nu’udar estadu ida ne’ebé
Direitu Demokrátiku,soberanu, indepedénte, unitáriu ne’ebé hatuur ona iha povu
nian vontade no iha respeitu ba ema nia dignidade, ho ida ne’e konstituisaun
nu’udar istrumentu fundamentál hodi harii Timor-Leste ida ho futuru kmanek,
livre, demokrátiku no dezenvolvidu ba sidadaun hotu-hotu, no konstituisaun hanesan mós abut no hun ba
projetu/vizaun sira hodi harii sosiedade ida ne’ebé di’ak liu, justu liu, ne’ebé
ita hotu-hotu haree malu hanesan maun ho alin, ho ida ne’e sidadun hotu-hotu hanesan
iha lei nia okos tantu governante no povu bai-bain. Relasiona ho Problema ne’ebé akontese iha nasaun sira iha mundu
inklui ita rain Timor-Leste, mak halo lider nasaun sira foti desizaun tuir
Konstituisaun idak-idak nian hodi dekreta estadu sítiu iha idak-idak nia nasaun
hodi salva sidadaun sira husi problema ne’e. Ho problema ne’ebé iha ita rain atu lider sira dekreta estadu emerjénsia hodi
salva povu ka sidadaun sira nian moris husi problema ne’e maibé tenki tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika
Timor-Leste tanba nasaun Demokrátiku ema hotu-hotu hakruk ba lei ka iha lei nia
okos signifika la iha ema ida mak boot liu lei no kontra lei tantu lider no
povu bain-bain.
Relasiona ho
problema ne’e mak Governu liu hosi Primeiru Ministru Sr. Taur Matan Ruak ka liu
hosi konsellu Ministru halo karta/ hato’o pedidu ida ba Presidente Repúblika iha
loron kuarta-feira 18 fulan marsu tinan 2020 hodi deklara estadu emerjénsia
tuir dalan legál, mak PR haree ba iha Konstituisaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha kapítulu II kona-ba kompeténsia hakerek
iha artigu 85 alina G ko’alia kona-ba Presidente Repúblika iha kompeténsia
esklusiva atu deklara estadu sítiu ka estadu emerjénsia, ho Parlamentu Nasionál
nia autorizasaun, rona tiha konsellu estadu, governu no konsellu superior
Defesa no Seguransa hafoin bele.
Realmente KRDTL
fó dalan ona atu deklara estadu emerjénsia, ho dalan legál ne’e mak liu husi Presidente Repúblika
Demokrátika Timor-Leste Sr. Fransisco Guterres Lu’olo halo karta/mensajen ida
ba Presidente Parlamentu Nasional Sr. Arão Noé da Costa Amaral iha loron
tersa-feira 24 fulan marsu tinan 2020 hodi husu autorizasaun atu nu’une bele
deklara entadu sítiu iha teritoriu nasionál. Iha loron kuarta-feira 25 fulan
Marsu tinan 2020 iha tuku 08:45 minutus dader mensajen Presidente Repúblika
tama iha meja Parlamentu Nasionál. Haree dokumentus husi PR iha imajen sira
kraik ne’e:




Iha dokumentus hirak ne’e hotu tanba prosesu ida atu atinji lider nasaun nian atu deklara estadu emerjénsia hodi salva povu husi problema ne’ebé mak iha maibé tenki respeitu hirarkia ne’ebé mak iha rejime ida ne’e nia laran no ema hotu-hotu tantu lider iha dever tomak la’o tuir KRDTL hateten hafoin bele deklara estadu sítiu iha teritoriu nasionál.
Iha loron kinta-feira
26 fulan Abril tinan 2020 nu’udar loron dahuluk ba Parlamentu Nasionál deskute
kona-ba mensajen/pedidu husi PR nian. Partisipasaun masimu husi Deputadu
lijislatura periodu 2018 to’o 2023 hamutuk 65, kompostu husi Grupus polítikus
sira ne’ebé asentu iha PN mak hanesan CNRT (21), FRETILIN (23), PLP (8),KHUNTO
(5),PD (5), PUDD (1),UDT/FM (2), aprovadu ho votus unanimidade ba pedidu husi
PR atu deklara estadu sítiu ho total
votus 64 kontra 0, no abstensaun 0, iha momentu ne’e deputadu na’in ida mak
auzensia iha plenaria.
Timor-Leste
tama Iha estadu sítiu ka estadu emerjénsia inisiu tinak 2020 tanba haree ba
Pandemia mundiál ka virus korona ne’ebé fasil tebes daet ba ema no fasil tebes
hakotu ema nian moris, pandemia ka COVID-19 mai la haree ba kór, relijiaun,
riku ka ki’ak, beik ka matenek, metan ka mutik, liurai ka atan pandemia refere
mai “sapurata” ka la eskolla. pandemia
ne’e akontese dahuluk iha nasaun Cina iha sidade Wuhan iha loron 1 fulan Dezembru tinan 2019 ne’ebé ohin loron daet ona ba
nasaun sira seluk iha mundu inklui ita-nia nasaun Timor-Leste. Ho ida ne’e mak
estadu Timor-Leste liu hosi Presidente Repúblika Sr.Francisco Guterres Lu’olo
deklara estadu sítiu ka estadu emerjénsia iha TL hodi nu’une salva povu doben
ida ne’e keta kona moras covid-19. Durasaun ba estadu emerjénsia iha TL inisiu tinan
2020 durante loron tolunulu (30) hahú husi oras 00 loron sabadu 28 to’o 26 fulan Abril tinan 2020 Timor-Leste tama iha
estadu sítiu ka estadu emerjénsia atu fó dalan ba governu hodi foti no
implementa medida espesífiku sira hodi
salva povu husi virus korona. Iha loron sabadu 28 fulan marsu tinan 2020, oras
08:00 (dader) to’o o4:00 (lorokraik) otl, Primeiru Ministru Sr. Taur Matan Ruak,
presidente reiniun konsellu ministru
kona-ba Medidas ezekusaun ba estadu emerjénsia relasiona ho covid-19 ho
resultadu aprovadu. Medidadas hirak ne’ebé governu arova no implementa ka dekretu
governu ne’e kompostu husi kapítulu 8 no artigu 33 mak hanesan tuir mai ne’e :
KAPÍTULU I
Dispozisaun Jerál
kapítulu ne’e
iha artigu 5 ko’alia kona-ba:
1.
objektivu;
2.
ambitu
apliksun teritoriál;
3.
prinsipiu
no leglidade;
4.
prinsipiu
ba igualidade no
5.
prinsipiu
ba propriedade.
KAPÍTULU II
Sirkulasaun Internasionál
Iha kapitulu ne’e iha artigu 7
ko’alia kona-ba:
1.
proibisaun
estranjeiru sira tama iha teritoriu nasionál;
2.
autorizasaun
esénsionál estranjeiru sira tama iha teritoriu nasionál;
3.
estranjeiru
responsavél ba transporte ka liberasaun merkadoria importasaun;
4.
kontrolo
sanitariu ba tama no sai iha teritoriu nasionál;
5.
proibisaun
embarke;
6.
ijolamentu
terapéutiku obrigatoriu;
KAPÍTULU III
Sirkulasaun Iha Teritoriu Nasionál No Fiksasaun Rezidénsia
kapítulu ne’e iha artigu 4 ko’alia
kona-ba:
1.
ijolamentu
obrigatoriu no durasaun ba periodu determinadu;
2.
ijoamentu
voluntariu no durasaun ba periodu terminadu
3. regras ba distansia relasaun sosiál distansia komunisaun metru ida
KAPÍTULU IV
Reniaun No Manifestasaun
kapítulu ne’e iha artigu 2 ko’alia
kona-ba:
1.
proibisaun
ba reniaun no manifestasaun, lable liu ema nain lima;
2.
proibisaun
ba relasaun sosiál, kultural no disportiva
KAPÍTULU V
Aktividade Kolektiva Kultu Ka Relijiaun
kapítulu ne’e iha arigu 2 ko’alia
kona-ba:
1.
proibisaun
eventu relijioza;
2.
realizasaun
fúnebre la bele liu ema sanulu.
KAPÍTULU VI
Direitu Ba Inisiativa Ekonomia Privada
kapítulu ne’e iha arigu 4 ko’alia
kona-ba:
1.
direitu
ba inisiativa ekonomia privada;
2.
suspensaun
ba aktividade transposte koletivu no pasajeiru sira;
3.
regras
asesu estabelesimentu komersiál no prestasaun servisu mak obrigatoriu uza maskra,
fase liman, distasia metru ida;
4.
regras
ba merkadu entre abulante ho kompradór obrigatoriu
uza maskra, fase liman, distasia metru ida;
KAPÍTULU VII
Administrasaun Públika
1.
kapítulu
ne’e iha arigu 3 ko’alia kona-ba:
2.
funsionamentu
servisu prestasaun no aktividade profisionál ba rekursu umanu;
3.
servisu
públiku esénsiál;
4.
asessu
ba instalasaun ne’ebé funsiona servisu.
KAPÍTULU VIII
Definisaun Finál
1.
kapítulu
ne’e iha arigu 6 ko’alia kona-ba:
2.
suspensaun
ba aktividade letivas iha rejime presidensiál no instalasaun ba estabelesimentu
edukasaun;
3.
ensinu
superior no formasaun profisionál;
4.
lsensa
no autorizasaun;
5.
forsa
no servisu seguransa;
6. ajente
protesaun sivíl no inspetór ba autoridade seguransa alimentar ekonomia no dever jerál no komprensaun
7.
termu
ba viilansia entrada iha vigor.
Hahú husi
kapítulu I to’o kapítulu VIII totál artigus 33 ba regras ka limitasaun hirak
ne’e temporaria maibé sei validu ba sidadaun hotu-hotu durante estadu
emerjénsia iha teritoriu nasionál. Sorin seluk iha aktividade balun ne’ebé
emerjénsia ligadu ho virus korona sei bele halo movimentasaun ka aktividade
maibé iha nafatin limitasaun tuir normas mak eziste ona. Ba regra hirak ne’e atu
hatene ida ba ida bele haree iha pajina jornál da Repúblika tanba hakerek na’in
deskreve pontus importante sira ne’ebé limita sidadaun sira durante TL tama iha
estadu sítiu.
atualmente
sidadaun hotu-hotu kumpri no la’o tuir normas ne’ebé egovernu dekreta ona,
realmente povu sira idak-idak iha nia uma, aktividade sira paradu,
movimentasaun trasposte privadu no publiku paradu, aktividade negosiasaun diferente ona antes mosu
pandemia ne’e, aeroportu no portu taka, nst… agora situasaun diferente tebes ho situasaun sira uluk ne’ebé seidauk
mosu virus korona.
Objektivu husi
estadu sítiu ka estadu emerjénsia ne’e mak salva povu Timor-Leste tomak husi
virus korona, governu hamutuk ho estadu halo esforsu tomak hakarak lori povu
hotu-hotu hadook an husi pandemia ne’e. tanba haree ba esperénsia real ne’ebé
akontese iha nasaun sira iha mundu hanesan Cina, Italia, Estadus Unidus
Amerika, Korea, Indonesia, Australia, nst..ne’ebé sira-nia sidadaun sira mate liu
atus ida kada loron tanba virus korona. Ho esperénsia ida ne’e mak governu
hamutuk ho estadu deklara estadu sítiu ka estadu emerjénsia iha ita-nia nasaun hodi
nu’une sidadaun sira keta mate hanesan mós nasaun hirak seluk iha mundu.
La’os tanba
estadu emerjénsi mak lori povu hotu-hotu
hadook an husi pandemia refere mibé estadu emerjénsia ne’e hanesan maneira ida atu
estadu hamutuk ho governu uza hodi lori povu sira hadook an husi pandemia
refere tanba limita ona sidadaun sira halo relasaun sosiál iha teritoriu
nasionál. Tanba pandemia refere fasil tebes daet wainhira iha relasaun ema
barak iha fatin ida, ho ida ne’e mak liu husi estadu sítiu ne’e bele limita ema
iha relasaun ba malu iha bairu, aldeia, suku, postu Administrativu, munisipiu
no nasaun labele halo aktividade ruma ne’ebé konsentra ema barak iha fatin ruma
atu nu’une Covid-19 keta daet ba ema seluk. Ho ida ne’e mak iha estadu sítiu
entaun nu’udar sidadaun iha dever moral hamutuk ho governu no estadu luta
hamutuk kontra pandemia refere to’o ita hetan nia rejultadu pozitivu ba ema
hotu-hotu nia di’ak.
Objektivu ida
tan husi estadu emerjénsia ne’e mak governu hamutuk ho estadu hakarak ema
hotu-hotu tantu kiik ka boot, ferik ka
katuas, metan ka mutin, kiak ka riku,
liurai ka atan, agrikultór ka funsionariu hotu-hotu moris livre husi virus korona
hodi nu’une moris kontenti no saudavél iha nasaun Repúblika Demokrátika
Timor-Leste nia laran.
Maibe pandmia
ne’e bainhira mak termina ita labele hatene tanba virus ne’e la iha matan,
laiha tilun, laiha ain, laiha liman, laiha inus, la iha ulun, la iha isin ho
ida ne’e ita labele haree,labele kaer, ita
la koñese nia bo’ot ka kiik, aas ka badak, bokur ka krekas, mutin ka metan maibe
virus ne’e eziste, iha poder no iha forsa, bele oho ema atus ida no bele oho
ema iha mundu durante oras ida, ho ida
ne’e ita labele hatene bainhira mak hotu ka lakon iha mundu ne’e.
Mai hotu-hotu
husu ba Maromak no Matebian sira tulun ita hotu-hotu..!
Mai ita hotu
respeitu disijaun husi estadu no governu nian..!
Mai ita hamutuk
luta kontra virus korona…!
Saude iha
ita-nia an…!
“Salva ita-nia vida hanesan salva nasaun nia vida”
Saida mak
akontese ohin sei diferente ho akontesimentu sira iha tinan atus ida mai mezmu akontese problema hanesan maibé
diferente boot tebes.